Septembri esimesel nädalal oli Püha Vaimu kirikus tavapärasest rohkem sagimist. Pärast pikka suve kutsusime kohale Notke-uurijad ning üheksa EKA Muinsuskaitse- ja Konserveerimise eriala tudengit ning veetsime neli töist päeva Bernt Notke altariretaabli skulptuure uurides. Seekord võtsime luubi alla figuurid retaabli keskosa paremal poolel: Jaakobus ja Andreas, Johannes, Toomas ja tundmatu, Tobias, Hiiob ja kaks inglit.
Vapra Andres Uueni jaoks algas töö mitu päeva varem, kui ta koos Viljar Talimaaga Kanuti konserveerimiskeskusest skulptuurid retaablist eemaldas, et kogu kupatusest 3D-mudel teha. Viienda septembri hommikul tõstsime kujud uuesti välja ning rivistasime laudadele tudengeid ootama. Töötuba algas Hilkka Hiiopi ja Hannes Vinnali ülevaatega uurimisprojektist ning Kristina Aasa ülevaatega teostatud konserveerimistöödest. Lõviosa esimesest päevast sisustas Andres Uueni kaameratega – tudengite ülesandeks sai skulptuuride dokumenteerimine. Uuringutega paralleelselt tegid tudengid Kristina Aasa käe all igast skulptuurist põhjaliku seisukorra kaardistuse, kuhu märgiti ära iga pisemgi värvikadu ja võimalik hallituskolle.
Teine päev algas Kerttu Palginõmme põneva ning detailse loenguga “Materiaalse kultuuri uuringud ja hiliskeskaja kunst Tallinnas”. Kerttu loeng luksusesemetest juhatas sisse Riin Rebase Eesti Keskkonnaametist, kelle juhendamisel võeti XFR proove (XRF ehk röntgenfluorestsents analüüsi abil saab määrata värvide keemilist koostist maalilt tükki eemaldamata). Samuti võeti imeväikesed pigmendiproovid, millest osa saadetakse Tartusse laborisse anaüüsimiseks, teistest teevad tudengid EKAs mikrolihvid nägemaks läbilõiget maalingukihtidest.
Neljapäeval pidas Anu Mänd ettekande Bernt Notke elust ja loomingust. Pärastlõunal saabus raskekahurvägi – Eesti Maksu- ja Tolliameti abiga tegime skulptuuridest röntgenfotod. Pärast seda pidime oma uuringud (mis praktilise poole pealt tähendab lõputult pikendusjuhtmeid, roosat mullikilet, prožektoreid, pintsleid ja skalpelle) koos skulptuuridega kooriruumist käärkambrisse kolima. Põhjus oli pidulik – kirikus toimusid sel õhtul ristsed. Üldse on “objektil” töötamise võlu ja valu kogu ülejäänud maailm, mis otsustavalt töötegemisse sekkub. Eelkõige on need turistid, ning eelkõige üks daam, kes pärast pikka vestlust teemal “miks ma ei saa retaabli tiibu liigutada, et ta maalinguid näeks” põrutas resoluutselt: “But I have to see them, I am a tourist!” Muidugi tuleb ette ka meeldivaid sekkumisi, näiteks kirikuõpetaja orelisoolo enne reedehommikust ettekannet.
Uuringute viimane päev algas Kristina Sohari ja Alar Läänelaiu sissejuhatava loenguga dendrokronoloogiast. Pärastlõunal said tudengid näha ja proovida, kuidas käib dendrokronoloogide töö. Ajaga juba võidu joostes valmistati mõõtmiseks ette ning fotografeeriti kaks figuurigruppi ja prussiots. Alar ja Kristina jätkavad fotode põhjal tööd Tartus, tudengid analüüsivad XRF mõõtmistulemusi ning prepareerivad mikrolihve – töine sügis on alanud!
